Pensionifondidest oleks aus viimase viie aasta valitsemistasud klientidele tagasi maksta.

Vaata eelmist artikklit

Keith Siilats, portfellihaldur New Yorgis.

 

Kui Gild fondil tekkisid Eestis raskused, maksis fondihaldur fondile oma väljateenitud haldustasud tagasi. Sest fondi investorid olid rikkad ja võimelised oma õiguste eest seisma. Samas pole keegi Eesti pankadest isegi maininud, et valitsemistasud võiks tagasi maksta. Räägitakse, et tulevikus võibolla tasusid vähendada, tegelikult tuleks alates 2005 aastast teenitud tasud inimestele tagasi maksta.

 

Näiteks, kui Swedbank jätaks omale 0.4% tasusid,( mis on umbes nende tegelik palga ja muu kulu ) maksaks viimase kolme aasta ülejäänud tasud tagasi ja loobuks selle aasta tasudest, saaks nende praegusest 5% negatiivsest tootlusest positiivne tootlus. Veelgi enam, tõenäosus, et konservatiivne fond selliste tasude juures järgneva 10 aasta jooksul kaotuse ise tagasi teenib on alla 50 protsendi (inflatsiooniga arvestatult).

 

USAs loobuvad miinustes fondid tihti valitsemistasudest. Keerukamatel hedge-fondidel on see lepinguliselt määratud, pensionifondiga sarnased fondid lihtsalt loobuvad osadest tasudest, kui aasta on halb olnud. Sest USA-s on konkurents ja kui nad seda ei teeks, siis kaotaksid nad  oma kliendid.

 

Oletame, et kolmekümneaastane inimene tahab pensionile jäädes oma investeeringutelt teenida 20 000 krooni kuus ja ta suudab iga kuu 8 000 krooni kõrvale panna. Investeerides tüüpilisse fondi, kus volatiilsus 15% ja Sharpe Ratio 0.33, ehk aastane tulu lihtsustatult 5% (pluss inflatsioon), siis mitme aasta pärast võib inimene pensionile jääda? Ilma teenustasuta oleks vaja koguda 5 miljoniline portfell, mille kogumiseks läheks 26 aastat. Kui maksta 1.5% teenustasudeks siis on vaja 7 miljonilist portfelli, mille kogumiseks läheb 39 aastat. Seega, esimesel juhul saaks 30 aastane inimene pensionile minna 56 aastaselt, teisel juhul aga alles 69 aastaselt. Lihtne asi, millega riik saaks kodanikke aidata ja neile 10 aastat varem pensionit võimaldada.

 

Riik võiks näiteks aktsiaturgude fondide maksimumtasuks kehtestada 0.5% aastas ja võlakirjafondidel 0.3% aastas. Võlakirjafondid võiksid investeerida ainult BAA ja parematesse võlakirjadesse, lisaks võivad fondihaldurid alati teha rämpsvõlakirjade fondi, millel seda kohustust ei ole, küll aga tuleks keelata tehingud kus pensionifond annab arendajale 5% laenu nn. võlakirja sildi all, samas kui teistele laenuandjatele makstakse 25%. Progressiivsed fondid võiksid aktiivset riski võttes (s.t. investeerides võimendusega, või näiteks eluaseme laenudesse) natuke lisa tasu küsida.

 

Kindlasti tuleks inimestel lubada oma pensioni arve otse aktsiatesse investeerida. USA-s saan ma oma pensionifondi rahad lihtsalt www.tdameritrade.com lehel aktsiakontole kanda, maksta null haldustasu ja ise otsustada mida osta (v. t. mu äripäeva artiklit, kus on lihtne 5 aktsialine näidis portfell). TD Ameritrade pakub kogu pensionifondi pakketi (USA kutsutakse seda 401k) tasuta, lihtsalt hunnik lepinguid online-s, millele alla kirjutada. Eesti süsteemis maksta depoopangale 0.1% oli võibolla süsteemi käivitamisaastatel mõistlik, mitme miljardilise pensionisumma puhul aga mitte. Kui inimene omab aktsiaid pole vahet, kas pank läheb pankrotti või mitte, aktsiad jäävad ikka talle alles. Seega pole vaja tagatisfondi tasu. Tagatisfondi 0,04% tasust loobumisel saab eelnevalt näiteks toodud inimene 2 aastat varem pensionile.

 

Lisaks tahaks kirjutada Swedbank'i Private Debt Fund'ist ja tõmmata paar paralleeli viimasel ajal maailmas toimunud finants kuritegudega. Esiteks, Bernie Madoffi fondi Sharpe Ratio oli üle 3-e, mis on põhimõtteliselt võimatu ja tegemist oli pettusega. Vaadates PDF-i aegrida tundub, et nende Sharpe oli kuni aastani 2007 vähemalt 5. Kuidas see saab võimalik olla? Mina näen ainukese võimalusena valetada võlakirjade turuväärtusega. USA-s on fondidel sõltumatud hindajad, kes portfelli varad iga päev kokku löövad. Eestis arvutab pank NAV ise ja võib rahulikult mittekaubeldud võlakirjade hinnale iga päev natuke juurde panna. Teine paralleel on Island. USA pangad said aru, et Islandi pankade suur-aktsionärid ei ole varsti maksuvõimelised ja nõudsid neile antud laenud tagasi. Need miljardi dollarilised laenud olid siis Islandi pankade aktsiatega kaetud. Selle asemel, et müüa pankade aktsiad ära ja pankrotti minna, mis oleks aktsiahinna alla viinud, mindi siis otse Islandi pankade juurde ja võeti neilt miljardites tagatiseta laene asemele. Selleasemel, et Citibank oleks vähem tagasi saanud, kaotasid Islandi elanikud. PDF-i puhul võtsid esmased investorid tõenäoliselt aasta tagasi raha välja, ja selle asemel, et müüa osa võlakirju ja fondi mahtu vähendada, liigutati siis pensionifondide raha sinna asemele. Isegi, kui see skeem ei vasta tõele, on minuarust politsei kohustus asja uurida.

 

Lõpuks tasuks kindlasti uurida kas Eestis käib nn. mutual fund timing. Skeem ise on selline, et fond toodab iga kuu ilusti tootlust aga fondi maht kõigub. Nendel päevadel, kus fond läheb üles, on maht suurem ja seega tava investori paigutatud raha teenib väiksema summa. Nendel päevadel kus fond läheb alla võtavad siis eelistatud investorid raha välja ja fondi kogusumma on väiksem. Skeeme kuidas raha enne hindamis- kellaaega välja võtta leiab Google-st mitmeid. Näiteks, kui fondis on miljard ja sinu osa miljon ja fond teenib päevas 0.01%, ehk 100 000, teenid sina 100. Nüüd kui iga päev kui fond läheb üles (ehk teenib 100 000) lisatakse sinna lisa miljard, ja iga päev kui fond läheb alla, võetakse 500 miljonit välja, teenid sina siis üles päevadel ainult 50 krooni, all päevadel aga kaotad 200, kuigi fond ise teenib ja kaotab ikka 0.01%. Selline skeem oli USA-s 5 aastat tagasi väga populaarne, õnneks aga suutsid järelvalve organid skeemist aru saada.