Valimi moodustamise aluseks olid Balti Meediateabe AS - BMF Gallup Media poolt perioodil 7.septembrist 18.oktoobrini 1998.aastal Eesti Meediauuringu raames läbi viidud uuringu “Arvutite ja Interneti kasutamine Eesti elanike hulgas” tulemused.

Reaalsetel Interneti kasutajatel on võimalik Internetti kasutada erinevates kohtades, millest peamistena võib välja tuua ligi 2/3 internetikasutaja poolt nimetatud oma töökoha (62%); 1/3 (ligi 55 tuhandel) on selleks kool (33%) ning umbes veerandil Interneti kasutajatest (ligikaudu 38 tuhandel inimesel) on Internetile juurdepääs kodust (22%). 

"Ekspertide grupi" moodustavad need internetikasutajad, kes vaatasid või lugesid Internetis kodulehekülgi esimest korda vähemalt 2 (või rohkem) aastat tagasi - kokku 54 tuhat inimest (32% kõigist Interneti kasutajatest ning 5% kõigist Eesti 15-74 aastastest elanikest); 

Rohkema või vähema kasutuskogemusega kasutajagrupi võib jaotada kaheks alarühmaks:
24 tuhat inimest (14% / 2%) kasutas Internetti esimest korda 1,5 - 2 aastat tagasi; 
36 tuhat inimest (21% / 3%) kasutas Internetti esimest korda 1 - 1,5 aastat tagasi; 

Üldiselt kehtib tendents, et suuremate kogemustega internetikasutajad on mehed, 20-29 aastat vanad, kõrgharidusega ning nad töötavad spetsialistidena.

Seega võib välja tuua, et neid, kes kasutavad Internetti sagedamini, st viimase nädala jooksul, on ligi 72% kõigist Interneti kasutajatest - kokku ligi 120 tuhat inimest. 

keskmist Interneti kasutamise sagedust hinnates on Eesti keskmine Internetikasutaja suures osas peaaegu igapäevane kasutaja. Internetikasutaja, kes kasutab Interneti vähemalt kord nädalas on enamasti Tallinna elanik (35%), eestlane (81%) ning mees (62%). Nädalane internetikasutaja on ka 15-29 aastane (55%), omab kõrgharidust (44%) ning töötab spetsialistina (33%) või on õppur (34%).

erinevate on-line väljaannete lugemist (53%). 

Internetikaubamajadest ostude sooritamine on eesmärgina välja toodud vaid väga väikesel kasutajagrupil, 2% kõigist Eesti 15-74 aastastest Interneti kasutajatest.

Interneti kodulehekülgede lugemise üldiste põhjustena nimetati kõige enam töö jaoks vajaliku info otsimist (54%) ning isikliku elu jaoks vajaliku info otsimist (52%). Olulised kasutamispõhjused olid ka huvi mingi teema vastu (49%) ning meelelahutus (41%), samuti ka hobid (29%) kooli jaoks vajaliku info otsimine (25%). Peamise kasutuspõhjusena toodi siiski välja vaid töö jaoks vajaliku info otsimine (41%), järgnevate tegevuste osakaal jäi sellele juba rohkem kui kaks korda alla. See näitab, et WWW kodulehekülgedes surfamine on üsna suurel määral töötamise abivahend, mitte aga lihtsalt mänguasi või interaktiivne meelelahutus.

veidi vähem (42%) internetikasutajaid on teostanud pangandustehinguid Internetipanga, PangaNeti vms kaudu.

mõnes küsitluses osalemiseks (29%) või kinnisvarainfo leidmiseks (27%). Olulisena võib välja tuua ka selle, et iga kümnes Interneti kasutaja on kunagi teostanud ostu mõnest Interneti kaubamajast – see teeb kokku ligi 17 tuhat nn online-ostjat.

15% kasutajatest kasutab otsingumootoreid keskmiselt 6-20 korda nädalas, 8% üle 20 korra nädalas ning kokku 13% ei osanud oma otsingusüsteemide kasutussagedust hinnata. Otsingumootorite tihe kasutus näitab, et ollakse nimetatud teenusest teadlik ning osatakse seda vajadusel kasutada, kusjuures eelnevalt ei ole oma huvivaldkondi kajastavaid lehekülgi süstemaatiliselt struktureeritud ning arvutisse edasiseks kasutuseks salvestatud

Rohkem kui pooled kõigist internetikasutajatest (56% ning kokku 93 tuhat inimest) kasutab vähemalt kord nädalas kuni viite erinevat Interneti kodulehekülge, st neil on välja kujunenud mõned kindlad kohad, mida nad aeg-ajalt ikka ja jälle kontrollivad; 

Olulise näitajana võib veel välja tuua selle, et Internetti vaadeldakse enamasti ikka veel kui tasuta meediumi, kuna neid, kes kunagi mõne kodulehekülje vaatamise eest maksnud olid, oli kokku vaid 5% kõigist internetikasutajatest (kokku ligi 8 tuhat inimest). Mõne Interneti kodulehekülje kasutajaks on end registreerinud umbes iga neljas internetikasutaja (umbes 43 tuhat), kuid siinjuures on arvestatud ka kõiki tasuta registreerimise võimalusi. Ühest küljest võib see näidata, et on välja kujunenud mõningane usaldus Interneti teel levitava info kaitstuse suhtes, st inimesed ei karda enda kohta käivat infot Internetis avaldada; teisest küljest aga ei või kindel olla, kas registreerimiseks vajalikud andmed esitatakse õigetena, sest nimetatud info paikapidavust on väga raske kontrollida.

44% Interneti kasutajatest loeb iga päev mitut ajalehte, 59% Interneti kasutajatest kulutab päevas ajalehtede lugemiseks keskmiselt rohkem aega kui keskmine Eesti 15-74 aastane elanik ning vaid veerand neist (38%) kulutab selleks keskmiselt vähem aega

EPL search - find: 847+ get:455 4000 first users, 2000 look at first page.
postimees 7000 first users 3000 first page


Enamus lehtedel statistika ei toota