Devalveerimise ohtu pole (kõhutunde järgi otsustades!).

 

Kui spekulatsioonid börsi krahhist tõeks said oli enamus analüütikute reaktsioon üksmeelne – me ennustasime seda ammu ette. Küll aga oleks tore olnud kui krahhi oleks suudetud täpselt, usutavalt ja arusaadavalt ette ennustada! Käesolev artikkel proovib seda viga parandada ja ette ennustada krooni devalveerimist, kasutades selleks, uskuge või mitte, hamburgere.

 

Big Maci indeks loodi majandusajakirja “The Economist” poolt just näitamaks devalveerimise vajalikust. Indeksi idee seisneb ammutuntud faktis, et täpselt samasugused ostukorvid kahel erineval maal peaksid maksma täpselt ühepalju. Sarnasemat kaupa Big Macist on raske leida! Burger on tehtud kodumaisest toorainest – seega näitab indeks ainult kodumaise toodangu väärtust, kuid Big Mac Eestis on täpselt sama, mis Big Mac USA-s.

 

HAMBURGERIDEST HINDADENI

 

Arvutus iseenesest on imelihtne. Big Mac maksab Eestis 24 krooni. 13.64EEK=1USD (EP 11.11.97). Seega peaks hamburger USA-s maksma $1.76. Ma arvan, et selline hind ummistaks McDonaldsid Ameerikas! Tegelikult on hinnaks $2.53 (Economist 11.1.97). Vahetuskurss ostukorvide põhjal peaks olema 9.49EEK=1USD, mis on ca. 70% tegelikust. Sama loogika järgi peaks 1DEM=5.56EEK. Seega devalveerimiseks, mille eesmärgiks on liigutada krooni kurssi teises suunas, näiteks 1DEM=9EEK, pole täna, antud analüüsi järgides, mitte mingit reaalset majanduslikku põhjust.

 

Kellele kogu idee hamburgeridest banaalne tundub, tuleb tunnistada et vaatamata idee lihtsusele on tal tugev teoreetiline tagapõhi. Rahvusvahelised uurimused on korduvalt kinnitanud, et tunduvalt keerulisemad uurimused viivad Big Mac indeksiga väga sarnaste lõpptulemusteni. Näiteks J. Annaert leidsis, et paigutades raha Big Maci indeksi järgi alahinnatud valuutadesse, oleks Ameeriklased teeninud keskmiselt 1.5% rohkem aastas, ilma lisa riskita (tsit. 7.12.96 Economist).

 

NATUKE REAALSEM MUDEL

 

Loomulikult ei saa analüüs olla nii ühekülgne. Big Maci indeksil on kolm suurt puudujääki. Esiteks ei võta ta arvesse inimeste maitset. Võib oletada, et ameeriklastele maitseb Big Mac rohkem kui eestlastele, seega on loogiline, et USA-s on ta kallim. Kuid Ameerikas on Big Macil ka palju rohkem konkurente. Seega vaevalt, et McDonalds hindu Ameerikas väga palju kergitada saab.

 

Dünaamilisest seisukohast vaadates selgub, et alles hiljuti maksis Big Mac Eestis 21 krooni, ehk 60% oma “ostukorvi” väärtusest. Järelikult on märgata krooni kiiret kallinemist. Ülehinnatuks peaks kroon minema 1-3 aastaga, mistõttu devalveerida tuleks varem või hiljem. Ja rahaturul on varem tavaliselt tunduvalt parem (odavam!) kui hiljem.

 

Ning vaadates tänast (11.12.97) Financial Timesi, tundub, et praegu on devalveerimiseks õige aeg. Nimelt kolmas kriitika punkt lähtub sellest, et tegelikkuses ei sõltu vahetuskursid mitte kaupadest vaid raha liikumisest. Üksi riik ei suuda tagada kogu deposiitide hulka välisvaluuta reservidega, seega pole ükski valuutakomitee murdmatu. Kuid tavaliselt on komitee kukutamine väga kallis – õnnestumise korral eriti kallis Eesti Pangale. Kuid Stuart Bennet, Westdeutche Landesbankeni analüütik, ütleb tänases FT-s selgelt, et Eesti Krooni on investeeritud tohutult poliitilist kapitali. Spekulantidele tähendab see: ”valige teine ohver”. Üks artikkel The Economistis vallandas Eestis “ajutise” börsipaanika, see artikkel lõpetab ajutiselt surve kroonile.

 

OOTAMATU DEVALVEERIMISE EELISED

 

Just ootamatud devalveerimised, kui surve on hetkeks taandunud, õnnestuvad. Eesti Pank ei raiska ilma asjata oma valuutareserve krooni kaitsmiseks, ja pangad Eestis ei kaota välispankadele tehtud forwardite pealt. Kui edaspidi maksabki 1DEM=9EEK, ei tohiks selle poliitilist mõju üle hinnata. 120 DEM-ine asi maksab ikka umbes 1000EEK, inimesed ei satu ilma asjata paanikasse. Majanduslikult on tunduvalt hullem omada tugevat krooni, mis tõenäoliselt varsti devalveerub, kui väheke nõrgemat krooni, mille tagamine on tunduvalt kindlam. Ka on ajalooliselt selge, et devalveerimine hoogustab börsi ja kodumaist ettevõtlust, seega oleks ta ideaalne lahendust praegusest madalseisust üle saamiseks.

 

Nagu näha on Eesti praegu majanduslikult konkurentsi võimeline ja ei vajaks devalveerimist. Kuid Eesti positsioon halveneb, ja praegu oleks valitsusel ideaalne aeg kriisi vältimiseks minimaalne devalveerimine läbi viia. Ma arvan, et Eesti Pank teeb Financial Timesi artiklist samad järeldused ja devalveerimine toimub lähema kahe nädala jooksul. Oleme me ju krooniga samas positsioonis, kui börsiga kevadel – kõik läheb ideaalselt, kuid krahhi suunas. Imeõrnad pidurid jäeti kevadel peale panemata, loodetavasti ei tehta sama viga, ehk populistliku otsust, krooniga.

 

Keith Siilats

Autor on Cambridge Ülikooli majandusüliõpilane ja stipendiaat.

600 sõna

 

Kui soovite võib lisada eelviimaseks paragrahviks:

Ma ei ole rääkinud Eestis juba kurikuulsaks saanud jooksevkonto defitsiidist. Kuigi mõned analüütikud soovitavad defitsiidi vähendamiseks valuutat devalveerida, on siiski statistliselt tõestatud, et lihtsalt rahaga mängimine pikaajalist efekti valuutaturul ei anna. Ning lühiajaliselt (esimene aasta) defitsiit hoopis suureneb (J-kõvera efekt). Seega ei mingit devalveerimist jooksevkonto defitsiidi pärast.